Heaŋgánšalddis Skuvvanvári guvlui.
Govva: Finnmark Friluftsråd – Finnmárkku Olggostallanráđđi
Nuppi máilmmisoađi huksejuvvui militearabuohcceviessu, nu gohčoduvvon lasareahtta, Skuvvanvárrái Porsáŋggus. Lasareahtta galggai bálvalit duiska soahteveaga Finnmárkkus ja Davvi-Suomas. Guovlu lea odne sullii nu mo lei olggosoaidnit go duiskalaččat guđđe Finnmárkku čavčča 1944, maŋŋá go ledje boaldán buot mii lei vejolaš boaldit ja bávkkehan osiid rusttegis.
Práktihkalaš dieđut
Práktihkalaš dieđut
Rabasáiggit
Olgonastinguovlu, rabas birra jándora.
Biilaguođáhat
Biilaguođáhat E6 guoras, diehtotávval dakko gos bálggis álgá.
Hivsset
Ii leat hivsset dahje orustanbáiki gos sáhttá idjadit.
Idjadeapmi
Geasseáigodaga lea vejolaš idjadit Skoganvarre campingas.
Mo beassat dohko
Fotefara lea E6 guoras Leavnnja ja Kárášjoga gaskka, 3 miilla máttabealde Leavnnja.
Eará fálaldagat ja vejolašvuođat
Lasarettmoen lea maiddái registrerejuvvon Perletur-mátkin.
Leage várrugas
Maiddái olggobealde heivehuvvon guovllu gávdnojit bázahusat lasareahta maŋis. Fuomášuhttit ahte soaitá váralaš johttit bálgá olggobealde. Doppe soitet ávdnasat mat sáhttet vahágahttit, ja rokkit maid lea váttis oaidnit. Smávva mánáid ja beatnagiid ferte bearráigeahččat. Ii lea lohpi sirddašit dahje váldit fárrui ávdnasiid guovllus.
Beasatlašvuohta
Beasatlašvuohta
Bálgás ii leat universála hápmi. Álgu lea váttis, ceakkus ja heaŋgánšalddiin. Muđui lea álki vázzit. Mánáid ferte bearráigeahččat.
Okkupašuvdnafámu soalddátbuohcceviessu
Skuvvanvári lasareahtta šattai mearkkašahtti báikin roasmmehuvvan soalddáhiid dikšumii ja buorideapmái. Sajádat lei strategalaš, go lei birrajagegeaidnu earret eará Girkonjárgii ja máttás Supmii.
Huksenbargui geavahedje norgga bargiid ja fitnodagaid, duiska soahteveaga ja soahtefáŋggaideaset. Duiskalaččat gohčodedje báikki Ortslazarett Skoganvarre. Lassin sihke medisiinnalaš ja kirurgalaš ossodahkii røntgenlanjain, lei doppe vel buorideamiossodat, gievkkan, doavttirorohat, basadanlatnja ja biiladivohat. Doaktárat ledje duiskalaččat ja buohccedivššárat ledje Duiskka Rukses Ruossa.
Luottat lasareahta maŋis
Go čuovut bálgá biilaguođáhagas ja rasttildat joga heaŋgánšalddiin, de ollet lasaretguvlui, mii lea orrun gosii guoskameahttun soađi rájes. Go guđđe rusttega jagis 1944, de ledje doppe njeallje stuora bráhkat ja muhton smávit huksehusat. Lei maiddái 60 mehtera guhkkosaš suodjaluslatnja, mii lei čatnasan bráhkaide tuneallaid bokte eatnama vuolde.
Otne lea guovlu heivehuvvon gussiide ja oassi geainnus lea olámuttos vázziide. Sullii 600 mehtera guhkkosaš bálgá bokte, mii juohkása guovtti sadjái, sáhtát oaidnit duktásajiid dakko gos bráhkat ledje ceggejuvvon. Dáid siskkobealde leat seaŋggaid, oapmaniid, revrriid ja huksehusaid bázahusat.
