Otná Nordsandfjordhula.
Govva: Hasvik kommune
Nordsandfjordhula lea bákteráigi Nordsandfjorden luonddureserváhtas Sállanis. Bákteráigi lei čiehkádansadji 133 olbmuide eváhkkočavčča jagi 1944. Olles bearrašat vulge dohko, ja ássit organiserejedje iežaset servodahkan, dassážiigo gávnnahalle ja fievrriduvvojedje doppe eret.
Práktihkalaš dieđut
Práktihkalaš dieđut
Rabasáiggit
Geassejahkebeali olámuttos.
Biilaguođáhat
Biilaguođáhat fylkkageainnu 882 guora.
Hivsset
Ii
Mo beassat dohko
Jus áiggut galledit Nordsandfjordhula, vuoje fylkkageainnu 882 Hasvikas (Ákŋoluovttas) Breivikbotn meattá gitta Sandvikai. Das lea diehtotávval ja biilaguođáhat. Fertet das vázzit sullii 5 km.
Lasi dieđut
Nordsandfjordhula lea Nordsandfjorden luonddoreserváhtta siskkobealde. Dan dihte ii leat lohpi dola bidjat dahje čoaggit goikemuora ráfáidahtton guovllus.
Nordsandfjordhula birra Nordsandfjordhula - Hasvik Kommune
Nordsandfjorden luonddureserváhtta Nordsandfjorden naturreservat - Hasvik Kommune
Perletur Nordsandfjorden 18. Nordsandfjorden
Fotefargihpa: Øyfolket i hulene : evakueringshøsten 1944 : Nordsandfjordhula
Beasatlašvuohta
Beasatlašvuohta
Bálggis vuolgá biilaguođáhagas bákteráigái ja lea sullii 5 km guhkki. Lea álki vázzit gitta joavddat sáttogáddái. Fuomášuhttit ahte maŋemus gaskka bákteráigái lea olámuttos duššefal go lea fierváčáhci, nu ahte pláne mátkki bures!
Maŋemus oasáš fiervvás sáhttá leat njalkkas vázzit go deappu gokčá geđggiid. Bákteráigi lea sullii 30 mehtera mearas eret. Uksa lea meara guvlui ja soaitá váttis oaidnit.
Eváhkkočakča jagi 1944
Maŋŋá go Sovjeta soahteveahka gavdnjii okkupašuvdnafámu Nuorta-Finnmárkkus eret, de Hitler gohččui Finnmárkku evakueret ja systemáhtalaččat boaldit. Gohččun balddii ja buvttii eahpádusa álbmogii. Máŋgasat oidne ruoktobáikkiset buollimiin ja šibihiiddiset go daid godde.
Birrasii 49 000 finnmárkkolačča bággejuvvojedje evakueret máttás, ja birrasii 23 000 válljejedje bissut. Máŋgasat biehttaledje eváhkkogohččuma go balle man dillái šattaše, ja báhtaredje duoddariidda. Ledje gullan Londonis ávžžuhusa biehttalit baggoeváhku ja baicce čiehkádit dassážiigo duiskalaččat guđđet guovllu. Eatnasat doivo ahte lihtolaččat boađáše sin gádjut moadde beaivvi dahje vahku maŋŋá.
Sállana báhtareaddjit
Sállan lei heivvolaš guovlu gos čiehkádit, go doppe leat ollu ceakkus várit ja čiegus bákteráiggit. Birrasii 1000 báhtareaddji orro doppe ovtta gaskka. Eatnasat sis gulle Sállanii, muhto bohte maid báhtareaddjit eará sajiin oarjjabealde fylkkas.
Loahpageahčen golggotmánu rájes olbmot elle geafivuođas ja ráfehisvuođas sullos, álohii goziheamen jus ležžet vašálaččat. Moadde čuođi sis gávnnahalle duiskalaččaide ja sáddejuvvojedje máttás. Muhtimat nagodedje beassat Nuorta-Finnmárkui mii lei friddja. Guovvamánu jagi 1945 fievrriduvvojedje 502 olbmo Skottlándii. Báhtareaddjit čiehkádedje miehtá Sállana dassážiigo šattai ráfi miessemánu jagi 1945.
Nordsandfjordhula čiehkádansadji
Nordsandfjordhulas čiehkádedje 133 olbmo čavčča 1944. Nuoramus lei dušše čieža vahku boaris. Čiehkádettiin riegádii okta vel mánáš. Darvvihedje tealttáid ja gokčasiid báktái sirren dihte bearrašiid ásodagaid. Lei oktageardánis eallindilli, ja golggai čáhci seaidneráigge. Vaikko buot primusat ledje buollimiin, de eai šaddan gosii goassege lieggagrádat bákteráiggis.
Álo gozihedje bákteráiggi olggobealde, muhto iđida skábmamánu 12. b čuojai alárbma. Duiska soalddáhat bohte guolástanfatnasiin njuolga bákteráiggi guvlui. Jáhkkimis báikkálaš olmmoš leamaš ofelažžan. Čiehkádansadji ii lean šat čiegus, ja bákteráigeássit fievrriduvvojedje doppe bákkuin eret.
Bákteráigeuksa lea čihkosis, ja dohko beassá dušše vácci go lea fierváčáhci, muđui dušše meara bokte. Uksaráigge sisa lea sullii 40 mehtera ovdal go bákteráigi juohkása guovtte sadjái, badjel 100 mehtera čieŋu goabbáge.
Galledettiin bákteráiggi beasat oaidnit bázahusaid hivssetstuolus mii lei uskkádagas, ja luottaid biergasiin maid sii guđđe dohko. Čájet olmmošvuođa ja divtte buot orrut seamma sajis.
