Áibmoskiipastivli.
Govva: Varanger museum
Čáhcesullo kulturpárka lea gáldu gávpoga dološ historjái, ja máŋga eará kulturmuittuide dološ ja ođđa áiggis. Dovddus áibmoskiipastivli čalmmustahttá guovddáš polárahistorjjá. Sullos leat maid ollu lottit ja čáhcelottiid ja čoavžžuid dehálaš njeaššeeana.
Práktihkalaš dieđut
Práktihkalaš dieđut
Rabasáiggit
Olgunastinguovlu, álo rabas.
Biilaguođáhat
Lea biilaguođáhat kulturpárkka oktavuođas.
Hivsset
Ii
Mo beassat dohko
Kulturpárka lea sullii 500 mehtera Čáhcesullo guovddážis, ja olámuttos vácci, sihkkeliin dahje biillain
Annet
Mátkevejolašvuođat: Kulturpárkkas lea goavdi gos lea vejolaš bassit borramuša. Vadsøya kulturpark lea maid registrerejuvvon perleturan.
Beasatlašvuohta
Beasatlašvuohta
Det er gruslagt gangvei gjennom hele parken, og skiltene er tilgjengelige langs gangveien. Kulturstien er ca. 1,8 km lang, går i flatt terreng og er tilrettelagt for rullestol og barnevogn. Gangveien brøytes ikke vinterstid. Husk å holde hund i bånd i parken, her er både hekkende fugler og sauer på beite.
«Gaskaáigegávpot»
Eanaš kulturmuittut párkkas leat duktásajit Čáhcesullo ovddeš guollebivdohápmana gaskaáiggi ássamis, mii rehkenastojuvvo Čáhcesullo gávpoga álgun. Olbmot ásse das gaskal sullii jagiid 1450 ja 1600, ja lea odne oaidnit dego rokkit eatnamis. Dat čájehit ahte lavdnjegoađit ledje čoahkis huksejuvvon dálkki ja biekkaid suojis. Arkeologalaš gávdnamušat duktásajiin čájehit ahte guolásteapmi ja šibitdoallu lei dehálaš, ja ahte sullo ássit fidnejedje gávpegálvvuid Eurohpás. Suolu lei diggebáiki ja girkobáiki, ja stuorra guollebivdohápman Finnmárkkus dan áigge.
Girkogárdi ja girkoduktásadji gullet maid gaskaáigegávpogii. Maŋŋá go sullo ássan sirdašuvai nannámii, ruošša gávpealbmát ja mearraolbmot geavahišgohte girkogárddi, ja dan dihte maid gohčoduvvo «ruoššagirkogárdin».
Polárahistorjá
Áibmoskiipastivli oidno bures ja lea áidnalunddot Eurohpá nannámis. 1920-logus áibmojohttin lihkostuvai ja stuorui. Poláradutki Roald Amundsen, Italia generála, poláradutki ja áibmoskiipahuksejeaddji Umberto Nobile ja rikkis amerihkálaš inšenevra Lincoln Ellsworth plánejedje davvipola «vuollástit» áibmoskiippain. Nobile hábmii áibmoskiipastivlli, man geavahedje orustanbáikin oktasaš mátkki oktavuođas Davvipolii áibmoskiippain «Norge» jagi 1926. Nobile maiddái orustii dás jagi 1928, go lei jođus áibmoskiippain «Italia».
Valáštallan ja astoáigi
Valáštallanrusttega ja doalvebána bázahasat čájehit iešguđetlágan beliid eallimis gaskasoađeáiggi ja njuolga maŋŋá nuppi máilmmisoađi. Gaskasoađeáiggi lei soahpameahttunvuohta Norgga valáštallamis, politihkalaš riidalusaid geažil. Čáhcesullos dat mearkkašii ahte Bargiidvaláštallansearvi ii beassan atnit valáštallanrusttega mii lei gávpogis. Searvi dasto mearridii ásahit doalvebána sullui, váikko dohko beassat gáibidii fatnasa. Doalvebána ásahuvvui njuolga maŋŋá nuppi máilmmisoađi go ožžo šalddi, ja lea ain vejolaš dan oaidnit. Doalvebána lei doaimmas gitta 1950-jagiid go ain lágidedje gilvvuid mat šadde dego álbmotfeasttat.
Soahtemuittut
Kulturpárkkas leat suodjalusaid (buŋkeriid) ja kanovdnasajiid bázahasat. Dat leat luottat duiska vuollásteami maŋis nuppi máilmmisoađi. Čáhcesuolu lei Davvi-Várjjaga guovllu váldostašuvdna soađi áiggi. Maŋŋá go Duiska fallehii Sovjetlihtu geassemánu jagi 1941, de álggahedje hirbmat duiska suodjalusrusttegiid huksema Finnmárkui. Čáhcesuolu birra ceggejedje máŋga smávit rusttegiid suodjalan dihte gávpoga, oassin Várjavuona ollislaš suodjalusas. Čáhcesullo ja birrasa rusttegiid gohčodedje dávjá Festung Vadsø.
Sámi oaffarbáiki
Boarráseamos sámi historjá čatnon Čáhcesullui gávdno dološ cukcasiin. Nu gohčoduvvon «Finnkirka» lea bákteráigi oarjjabealde sullo ja máŋga vuoras girječállit navdet dan sámi oaffarbáikin. Dat billašuvai huksedettiin hápmana. Eará bákteformašuvdna máttaoarjin Sullos válddii dan nama ja cukcasa. Dat lea maid ožžon nama «Ruoššagirku», go čatnasa pomoraide guhte gallededje Čáhcesullo.
Svend Foyna fálesbivdostašuvdna
Svend Foyn ásahii máilmmi vuosttaš ođđaáigásaš fálesbivdostašuvnna gáddái, davveoarjjabealde sullo 1860-logus. Dan vuođul vulggii ođđaáigásaš fálesbivdu. Stašuvnnas ledje fabrihkat, bargiidassodagat, ruggu ja njuovahat, ja lei hápmana láhka. Ii leat dađi bahábut báhcán mihkkige fálesbivdostašuvnnas.
